24.–30.04.2016 Euroopa vaktsineerimise nädal

Sisestatud: 26.04.2016

Euroopas on viimase viie aasta jooksul esinenud leetrite laiemat levikut: 2011. aastal registreeriti Euroopas kokku üle 30 000 haigusjuhu, 2014. aastal ligi 23 000 juhtu. See on olnud tõsiseks probleemiks kogu Euroopale.

Märtsis kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) leetrite ja punetiste endeemilise leviku Eestis lõppenuks, sest need haigused on Eestist kõrvaldatud. Üksikuid haigusjuhte ikka veel registreeritakse, aga valdavalt on tegu reisidelt kaasa toodud haigusjuhtudega. Riigisisesest levikut on aidanud ära hoida hea vaktsineerimisega hõlmatuse tase. 2015. aasta lõpu seisuga oli leetrite – mumpsi - punetiste vastu vaktsineeritud Eestis 95,5 protsenti kõikidest 1-14-aastastest lastest.

Eestis immuniseeritakse lapsi 11 haiguse vastu vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Haigused, mille vastu vaktsineeritakse: B-hepatiit, tuberkuloos, rotaviirus, enteriit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Haemophilus influenzae, leetrid, mumps, punetised.

Terviseamet soovib alanud vaktsineerimisnädalal tänada ja tunnustada inimesi, kes hoolivad iseenda ja oma lähedaste tervisest, väärtustavad tervena elatud aastaid ning on teinud kõik selleks, et hoida ära haigestumisi vaktsiinvälditavatesse nakkustesse.

Leetrid pole kaugeltki ainus edulugu meie vaktsineerimiste ajaloos. Kunagi peredes palju hirmu ja muret põhjustanud lastehalvatus suudeti kiiresti kontrolli alla saada ainult tänu vaktsineerimisele. Enne vaktsineerimisega alustamist aastal 1958 haigestus meil lastehalvatusse aastas kuni 1000 inimest. Viimased haigusjuhud aga registreeriti Eestis 1961. aastal.

Eestis on ka difteeria levik peatatud tänu tõhusale vaktsineerimisele. Vaatamata sellele ei tohi valvsust kaotada, sest meie lähinaabrite juures (Lätis ja Venemaal) on viimastel aastatel registreeritud difteeria juhtumeid. Nii registreeriti Venemaal 2014 – 2 ja 2015 – 2 haigusjuhtu, Lätis registreeriti 2014 – 13 ja 2015 – 10 difteeriasse haigestumist. Eestis diagnoositi viimased difteeriasse haigestumised 2000. ja 2001. aastal, kummalgi aastal 2 juhtu ja need olid sisse toodud Venemaalt. 

Vaatamata sellele, et Eestis on 1-14 aastaste laste vaktsineerimistega hõlmatus veel sellisel tasemel, mis tõkestab haiguste levikut, on aasta – aastalt suurenenud nende laste arv, kes on vaktsineerimata. Nii oli 2014. aastal terviseameti andmetel lastehalvatuse vastu vaktsineerimata 6305 last, leetrite vastu oli vaktsineerimata 6601 last, 2015. aastal oli difteeria vastu vaktsineerimata 5817 last. Kahjuks on viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud lastevanemate arv, kes keelduvad oma lapsi vaktsineerimast. Enne sellise otsuse tegemist tuleks tõsiselt järele mõelda, sest see on suur vastutus. Kindlasti tasuks nõu pidada perearsti või –õega. Usaldusväärset infot saab ka: www.vaktsineeri.ee

Lea Kiis
vaneminspektor
Terviseameti Haapsalu esindus

Sündmuste kalender
Kõik kategooriad
Oota!
Tagasiside toimetusele