Lugeja küsib - jurist vastab

Sisestatud: 22.02.2016

Lugeja küsib: Meie ettevõtte põhitöö, st tootmine toimub ruumis, kus on suur müra. Olen tööandjana töötajatele väljastanud müra kaitseks kõrvaklapid, kuid töötajad ei taha neid kanda ja töötavad ilma kõrvaklappideta. Kas ma saan tööandjana sundida töötajad kõrvaklappe kandma?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:

Tööandja ülesanne on tagada, et inimesed saaksid teha tööd ohutult ja nii, et nende tervis ei saaks kahjustada. Ka kõige paremad regulatsioonid saavad aga tuua parimat tulemust vaid siis, kui töötajad neid ka järgivad.

Kui ettevõtte töökeskkonnas on ohuteguriks tervist kahjustav müra, peab tööandja märkima müra piirkonnad, väljastama kuulmiskaitsevahendid ning nõudma, et töötajad neid ka kannaksid. Isikukaitsevahendite kasutamise reeglid on sama olulised kui kõik muud töökorralduslikud küsimused. 

Kui tööandja on isikukaitsevahendite kasutamise reeglid selgelt määranud, kuid töötaja ei järgi neid, peab tööandja juhtima töötaja tähelepanu konkreetsele rikkumisele. Kui töötaja ei kanna kõrvaklappe tööruumis, kus nende kandmine on kohustuslik, tuleb teha selle kohta töötajale märkus ning kontrollida, et ta edaspidi kõrvaklappe ka kasutab. Lisaks tuleks uurida põhjuseid, miks töötajad isikukaitsevahendit ei taha kanda. Mõnikord ei pruugi väljastatud isikukaitsevahend sobida kas konkreetsele töötajale või konkreetsesse töökeskkonda. Näiteks kõrgema temperatuuriga keskkonnas on mõistlik kasutada kõrvaklappide asemel kõrvatroppe. Sellises olukorras tuleb leida võimalus vahetada isikukaitsevahend sobivama variandi vastu.

Müra on oluline terviserisk, sest tugev müra (alates 85 dB(A)) võib põhjustada kuulmiskahjustust. Kuulmiskahjustus ei teki kohe, vaid see kujuneb välja järk-järgult. Nii ei pruugi töötaja ise tajuda müra kui ohtu. Tööandja peab töötajatele selgitama töökeskkonnas esinevaid riske, nende võimalikke tagajärgi ning ettevõttes kasutatavaid ennetusmeetmeid. Näiteks tugeva müra puhul on riskiks müraga kokkupuude, võimalikuks tagajärjeks kuulmislangus ning selle vältimiseks kasutatavad ennetusmeetmed kõrvaklapid või kõrvatropid.

Juhin siiski tähelepanu, et isikukaitsevahendid tuleb võtta kasutusele viimase lahendusena - siis, kui muude abinõude rakendamine ei ole võimalik või otstarbekas. Näiteks müra puhul tuleb tööandjal läbi mõelda, kas müra saaks vähendada näiteks mürasummutusseina abil, uute ja vähem mürisevate seadmete või töökorralduslike meetmete abil. Isikukaitsevahend on viimane lahendus, sest selle kasutamine sõltub üksnes töötaja käitumisest ja tööandja kontrollist.  

 

Lisainfo:
Kristel Plangi
Juhataja
Teabeosakond
Tööinspektsioon
___________________________________
kristel.plangi@ti.ee
626 9414 / 5342 7785
Gonsiori 29 / 10147 Tallinn / Eesti
www.ti.ee

 

Sündmuste kalender
Kõik kategooriad
Oota!
Tagasiside toimetusele