Välispoliitiline ja julgeolekuolukord on muutnud toetuse eurole ja Euroopa Liidule kindlamaks

Sisestatud: 18.12.2014

Värske uuringu andmeil on elanike toetus Euroopa Liidule ja euro kasutamisele Eestis tõusnud vastavalt 84 ja 78 protsendile ning samas on kasvanud kindlate toetajate osa. Hoiakute muutumine on olulisel määral mõjutatud välispoliitilisest ja julgeolekuolukorrast.

 Uuringufirma Faktum ja Ariko novembris läbi viidud küsitluse andmeil toetas Euroopa Liitu kuulumist novembris 84 protsenti Eesti elanikest. Võrreldes aasta tagasi läbi viidud samalaadse uuringuga on toetus kasvanud nelja protsendipunkti võrra. Keskmisest oluliselt suurem on kasv kõige vanemas vanuserühmas, kõige väiksema sisetuleku saajate ja maa-elanike seas. Varem on toetus ulatunud nii kõrge tasemeni vaid 2007. aastal.  Toetus Euroopa ühisrahale kasvas aastaga 14 protsendipunkti võrra ja saavutas ajaloolise maksimumi.

Euroopa Liidu toetuse puhul on märkimisväärne toetuse struktuuri muutus. Kindlate toetajate osakaal on kasvanud kõigis elanikerühmades nii soo, vanuse, hariduse kui rahvuse lõikes. Venekeelse ja kodakondsuseta või muust kodakondsusest elanikkonna seas on kasvanud kindlate toetajate osa, kuigi kogu toetus on jäänud endiseks. Faktum ja Ariko uurigutejuhi Kalev Petti sõnul on kindlate toetajate osakaalu kasv kõnekas ja näitab, et vastajad tõlgendavad Eesti kuuluvust üha selgemalt Venemaast lahus olevana.

Sarnaselt 2013. aasta uuringuga peetakse kaheks kõige olulisemaks valdkonnaks, mida Euroopa Liidu eelarvest toetada, haridust ja teadust ning põllumajandust ja regionaalarengut. Tähtsuselt kolmandaks valdkonnaks tõusis julgeolek, mida pidas tänavu oluliseks 38 protsenti vastajatest, kuid 2013. aastal  vaid 21 protsenti. Uuringufirma hinnangul näitab see, et selgelt on tugevnenud julgeolekualased ootused, mis annab tunnistust muutunud välispoliitilisest olukorrast ning ilmselt seletab ka toetuse kasvu kuulumisele Euroopa Liitu.

Euroopa tasandil tegutsemisel peetakse jätkuvalt kõige olulisemateks eesmärkideks Eestit muu Euroopaga ühendava infrastruktuuri nagu Rail Baltic’u ja Põhjamaadega energiaühenduste rajamist (42%) ning euro stabiilsuse kindlustamist (40%). Mõlema tähtsus on veidi taandunud, kuid samas on Ukraina, Valgevene, Gruusia ja teiste riikide Euroopaga lõimumise tähtsustajate osakaal tõusnud 11 protsendilt 24-le.

Faktum ja Ariko viis riigikantselei tellimusel uuringu läbi 20. - 27. novembrini. Telefoni teel küsitleti viitsadat 15-74 aasta vanust elanikku.

Täies mahus  uuringuga saab tutvuda riigikantselei kodulehel: https://riigikantselei.ee/et/uuringud.   

Sündmuste kalender
Kõik kategooriad
Oota!
Tagasiside toimetusele