Euroopa immuniseerimise nädal – kaitse läbi elu!

Sisestatud: 22.04.2014

Euroopa arvult üheksas immuniseerimisnädal (22.-26. aprill) keskendub seekord vaktsineerimisele läbi elu - imikueast kuni kõrge vanaduseni välja. Me ei pea riskima mõttetute haigestumistega või koguni surmajuhtudega ajal, mil nende haiguste vastu on olemas kaitse.

Paljude haiguste vastu annab eluaegse kaitse õigeaegne vaktsineerimine lapseeas. Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse praegu lapsi 10 nakkushaiguse vastu, nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid jaHaemophilus influenzae tüüp B. Alates 1. juulist 2014 lisandub võimalus kaitsta väikelapsi  ka rotaviirusnakkuse vastu. Riikliku immuniseerimiskava järgseid vaktsineerimisi rahastatakse riigi eelarvest.

2013. aastal suurenes 2012. aastaga võrreldes 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimise osas kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolne soovituslik tase 95 protsenti jäi Eestil siiski saavutamata üheksa haiguse puhul. Hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophylius influenzae tüüp B vastu moodustas 94,8%, B-viirushepatiidi puhul 94,7% ning mumpsi, punetiste ja leetrite vastu - 93,7%.

2-aastaste laste seas jäi soovituslik hõlmatuse tase madalamaks Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Põlva-, Viljandi-, Järva- ja Valgamaal.

Tuberkuloosi vastu vaktsineerimine püsib jätkuvalt kõrgel tasemel, 2013. aastal vaktsineeriti 95,9% lastest vanuses 0 kuni 11 elukuud.

Laste vaktsineerimistest keeldumiste arv kasvas erinevate vaktsineerimiste osas 2013. aastal 0,3-0,4% võrra.

Viimase 10 aasta jooksul on Eestis vaktsiin-välditavatesse haigustesse surnud 101 inimest, neist 46 inimest on viimase viie aasta andmetel surnud grippi.

Gripi vaktsineerimise osas on Eesti aga jätkuvalt viimasel kohal Euroopas. Sel hooajal vaktsineeris end gripi vastu 16 496 inimest, mis moodustab kogu elanikkonnast 1,3 protsenti.

Täiskasvanute jaoks on riiklikus immuniseerimiskalendris tasuta difteeria-teetanuse vaktsiin. Tegemist on raskelt kulgevate nakkushaigustega, mille vastast kaitset peaks uuendama iga 10 aasta järel. Seda võimalust kasutas eelmisel aastal 17468 inimest, kusjuures 68,7% neist vaktsineeriti trauma puhul. Viimased teetanuse haigusjuhud registreeriti Eestis aastatel 2011 ja 2013.

Vaktsiinidega on võimalik end kaitsta kokku 24 haiguse vastu. Kõik need haigused ei levi Eestis ning kaitse saamine selliste haiguste suhtes on eriti oluline siis, kui ees on mõni eksootiline reis. Üheks haiguseks, mille vastu ka Eestit külastavad turistid peaksid ennast kaitsma, on meil laialdaselt levinud puukentsefaliit. Eelmisel aastal haigestus Eestis puukentsefaliiti 114, vaktsineerimise teel omandas kaitse 30353 inimest.

Aprillikuu viimast nädalat tähistatakse Euroopas traditsiooniliselt vaktsineerimise nädalana. Nädala eesmärgiks on juhtida tähelepanu maailmas levivatele ohtlikele nakkushaigustele, mille eest me saame ennast kaitsta.

Loe lisaks:

Vaktsiin-välditavad nakkushaigused
WHO infoveeb

Sündmuste kalender
Kõik kategooriad
Oota!
Tagasiside toimetusele