Piirivalvurid ja vabatahtlikud merepäästjad kutsuvad harjutama hädasignaalide kasutamist veekogudel

Sisestatud: 25.02.2014

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur koostöös vabatahtlike merepäästjatega korraldab huvilistele 1. märtsil Pärnus teabepäeva, et jagada teadmisi ja praktiliselt harjutada nende pürotehniliste vahendite kasutamist, mida kasutatakse hädasignaali saatmiseks.

 

1. märtsil algusega kell 12 Pärnus Rannahotelli ja Side tänava pikenduse vahelisel rannaalal toimuva teabepäeva eesmärk on meelde tuletada ja harjutada väikelaeva varustuses oleva pürotehnika ohutut kasutamist ning utiliseerida aegunud signaalrakette, säratulesid ja suitsusignaale. Pärast teooria meeldetuletamist praktiseeritakse juhendajate käe all erinevate vahendite kasutamist.

Teabepäevale on oodatud kõik huvilised, kel vanust vähemalt 18 eluaastat, eelkõige kõik harrastusmeresõitjad ja kalurid.

Pakume teabepäeva toimumise ajal võimalust vanade või kahjustatud signaalrakettide, säratulede ja suitsusignaalide äraandmiseks ning päästeameti demineerimiskeskus hoolitseb nende kahjutuks tegemise eest. Neid vahendeid, mis on valmistatud 2007. aastal või hiljem, kuid kasutamise tähtaeg on möödunud, lastakse üheskoos harjutamise eesmärgil. Samas on võimalik soetada erinevaid uusi pürotehnilisi vahendeid.

Tavapäraselt on igasugused punast värvi raketid, lastuna veekogult või veekogu vahetust lähedusest,  rahvusvaheline  märguanne hädaolukorrast. Sel ajal, kui teabepäev toimub, tehakse selle toimumise ajal paari tunni jooksul erand ning piirivalvurite ja vabatahtlike poolt valitud ohutus kohas lastakse üheskoos rakette ning harjutatakse ka teiste pürotehniliste vahendite kasutamist.

Teabepäeva eestvedaja Tõnis Leinart: „Tuletame meelde, et punane langevarjuga signaalrakett lendab 300 meetri kõrgusele, nähtavuskaugus on  kuni 40 kilomeetrit ja ta põleb  40 sekundit – seega päris kaugele pika aja jooksul nähtav ja annab teada, et keegi vajab abi. Sellise raketi kasutamine muuks otstarbeks kui hädasignaaliks on  vastavalt piirirežiimi eeskirja punktile 51 keelatud territoriaal- ja sisemerega ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järvega külgnevates valdades keelatud.“

Ta lisab, et kõik, kes on punast raketti märganud, peavad sellest teatama Politsei- ja Piirivalveameti lähimasse merevalvekeskusesse või hädaabinumbril 112, kes teadet vahendab. Vastu võetud info põhjal käivitab merevalvekeskus otsingu- ja päästeoperatsiooni. See tähendab seda, et piirkonda, kus punast raketti nähti, saadetakse PPA veesõiduk, vajadusel helikopter ja politseipatrull võimaliku maismaaotsingu tarbeks. Otsinguoperatsioonide käigus on selgunud, et 90%-l juhtumitest on olnud tegemist pahatahtliku punase raketi laskmisega: kas mere ääres pidutsedes (sagedasti jaanipäeval), realiseerimisaja ületanud rakettide prooviks või niisama lõbuks laskmise või muu sarnase mõtlematu tegevusega. 

Piirivalve merepäästetoimkonnad reageerivad igale juhtumile, mis on edastatud seoses punase raketi laskmisega. Iga juhtum, mis lõppeb leidmata raketilaskjaga, on ametnikele kui valehäire. Kahjuks võib selle tõttu tekkida viivitus tegeliku hädasolijani jõudmisel, sest tähelepanu on koondatud valehäirele reageerimiseks.

2013. aastal tegeles piirivalve 43 juhtumiga, mil meile anti teada punase raketi kasutamisest, kuid enamus neist osutus valehäireteks ja keegi tegelikult abi ei vajanud. Ida prefektuuri tööpiirkonnast oli teateid punase raketi kasutamise kohta üks, Lääne prefektuuril kaheksa ja Põhja prefektuuril 34. Lõuna prefektuuri tööpiirkonnas selliseid teateid ei olnud. 

Sündmuste kalender
Kõik kategooriad
Oota!
Tagasiside toimetusele