Peaminister Andrus Ansipi kõne pärgade asetamisel Haapsalu Vabadussõja ausamba juures 23. juunil 2013

Sisestatud: 25.06.2013


Austatud Haapsalu rahvas, armsad läänlased ja kõik selle kauni linna külalised!

Täna hommikul on kogu Eesti pilgud suunatud siia, Haapsallu, kus tänase maakaitsepäeva keskseima sündmusena leiab juba kahe tunni pärast aset Kaitseliidu korraldatav paraad. Ja siit Haapsalust saadetakse üle kogu riigi laiali tänase võidupüha tuli, et täna õhtul süttiksid jaanilõkked üle kogu maa.

Meie maakaitsepäev ja võidupüha on eesti rahvakalendri ühe tähtsaima püha, jaanipäeva eelõhtul – aasta kõige kaunimal ja valgemal ajal. Siin on sümboolne paralleel – nii on ka iga rahva eneseteostuse tipuks vabadus ja omariiklus.

Neid ei saa aga ükski rahvas pidada enesestmõistetavalt antuks. Ka mitte meie. Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest on tulnud seista relvaga.

Oleme tulnud siia, Vabadussõja ausamba juurde, et pärgade ja lilledega pidada meeles Eesti eest võidelnuid ja langenuid. Asetades pärjad samba jalamile langetame pea Eesti eest elu andnute ees.

Tehes seda, peame meeles, kui habras on vabadus ja kui üürike on Eesti ajaloos omariikluse aeg ning milliste imeliste ajalooliste juhuste pingeväljas on eesti rahvas oma riigi eest võidelnud ja selleni jõudnud. Vaatame tagasi:

Just täpselt sada aastat tagasi – 23. juunil 1913 toimus siinsamas lossivaremetes teine Läänemaa laulupidu, siin platsil kõnniti siis veel teiste riigilippude all ja Eesti Vabadussõja ausamba asemel seisis alles Aleksander III mälestusmärk.

Viis aastat hiljem, 1918. aasta veebruaris ei puudunud palju, et just siin Haapsalu vanal turuplatsil oleks välja kuulutatud Eesti Vabariik, kuid sakslased jõudsin Haapsalu hõivata varem ning Haapsallu teel olnud Päästekomitee pidi poolelt teelt tagasi Tallinna pöörama.

Viis aastat pärast ajaloolist Võnnu lahingut avati siin lõpuks Voldemar Melliku kavandatuna Vabadussõja ausammas. Ja kuigi nõukogude võim selle hävitas, nagu ta püüdis hävitada ka Eesti riiki ja vabaduseiha, võime praegu ometi tõdeda, et siinne originaali järgi taastatud ausammas on seisnud siin juba kauem kui algne.

Täpselt niisamuti nagu meie uus iseseisvusaeg on kestuselt möödunud eelmisest.

Ja kuigi koos sellega võib hakata tunduma, et Eesti Vabariigist on saamas enesestmõistetav loomuseisund, ei tohi me lakata ehitamast ja arendamast oma riiki ja iseseisvust. Igaüks saab siin kaasa töötada – omal alal ja oma võimaluste piirides.

Seda tegema innustavad meid Eesti vabaduse eest võidelnute teod. Neid hoiame tänuga meeles.

Head võidupäeva kõigile!

Sündmuste kalender
Kõik kategooriad
Oota!
Tagasiside toimetusele