Eurobaromeeter: palgalõhe ja töö- ning eraelu ühitamine on suurimad sugudevahelise ebavõrdsuse ilmingud

Sisestatud: 06.03.2013

Veebruaris läbi viidud üleeuroopalise Eurobaromeetri küsitluse kohaselt peavad Euroopa Liidu (EL) kodanikud, nende hulgas ka eestlased, kriisi ajal süvenenud sugudevahelise ebavõrdsuse ilminguteks palgalõhet ja naiste raskusi töö- ja eraelu ühitamisel.

 

 

30% EL kodanikest ja 26% eestlastest leiab, et meeste ja naiste vaheline palgalõhe ja selle mõju karjääri arengule on kriisi ajal kõige enam süvenenud. Samuti leiab 30% ELi kodanikke ja 22% Eesti elanikke, et kriisi mõjul on naistel raskem töö- ja eraelu ühitada.

 

Eurooplaste hinnangul on kriis mõjutanud kõige rohkem noorte tööturule sisenemist. 55% eestlastest (46% EL keskmiselt) leiab, et koolilõpetanud sisenevad tööturule kriisi tõttu hiljem, neil on raskusi esimese töökoha leidmisega ning pikem õppeaeg.  37% eurooplastest keskmiselt ja 32% eestlastest toovad välja asjaolu, et osa inimesi töötab ametikohtadel, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile.

 

Kahest eestlasest kolm (66% nii eestlaste hulgas kui ka ELis keskmiselt) leiab, et kõige tähtsam on praegu tegeleda tööhõive ja ennekõike noorte tööpuuduse leevendamisega. Teisel kohal on Euroopa Liidus keskmiselt (42%) ja ka Eestis (55%) investeerimine haridusse ja väljaõppesse. Eestlaste jaoks järgneb inflatsiooni pidurdamine (34%). Euroopa Liidus keskmiselt tuuakse kolmanda prioriteetse valdkonnana välja investeerimine innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevusse (27%).  

 

Uuringu käigus tunti huvi ka selle vastu, mida tööandjad peavad silmas naiste ja meeste töölevõtmisel. Vastanud leidsid, et naiste puhul on esmaoluline laste olemasolu (41% eestlastest, 49% ELis keskmiselt). Eestlastel järgnesid ametialane kvalifikatsioon (39%) ja kogemus (33%). Euroopa Liidus keskmiselt järgnesid laste olemasolule paindlikkus tööaja suhtes (35%) ning üldine füüsiline väljanägemine ja välimus (33%).

 

Meeste puhul peeti Eestis põhikriteeriumiteks ametialase kvalifikatsiooni taset (57%, EL keskmine - 38%) ja ametialast kogemust (50%, EL keskmine - 40%).

 

Kõige efektiivsemaks meetmeks, mis aitab tööle saada või töötada kõrge vanuseni peeti nii Eestis (89% - "väga või üsna efektiivne") kui ka ELis tervikuna ("85% väga või üsna efektiivne") tööl käivate inimeste pideva koolitamise soodustamist.

 

Uuringu kohaselt peaksid järgmisel aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivad poliitikud valimisprogrammides tegelema esmajärjekorras palgalõhega (23% - eestlased; 21% - EL keskmine). Sellele järgnesid eestlaste hinnangul naiste probleemid töö- ja eraelu ühildamisel (13%) ja naiste väike osakaal poliitikas vastutusrikastel ametikohtadel (11%). Euroopa Liidus keskmiselt on palgalõhe järel olulisimad teemad naiste vastu suunatud vägivald (16%) ning töö- ja eraelu ühildamine (16%).

 

TNS Opinion viis Euroopa Parlamendi tellimusel 4.-7. veebruarini läbi uurimuse, milles küsitleti üle 25.000 euroopa kodaniku, kellest 1.000 olid eestlased.

 

Euroopa Parlamendi fookuses on tänavusel naistepäeval naiste valikud  majanduskriisis. EP Infobüroo Tallinnas korraldab sel puhul reedel, 8.märtsil ümarlaua"Naised ja kriis: kas parem on seal, kus meid pole?"  

 

Eurobaromeetri uuringuga saab tutvuda siin. 

 

 

 

 

 

 

 

Lisateave:

 

Euroopa Parlamendi Infobüroo

tel: 630 6969

E-post: eptallinn@europarl.europa.eu

Sündmuste kalender
Kõik kategooriad
Oota!
Tagasiside toimetusele