20 aastat maareformi

Sisestatud: 01.12.2011

1. novembril möödus 20 aastat maareformi seaduse jõustumisest. Tollane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu algatas maareformi eesmärgiga anda maa eraomandisse, pidades seejuures silmas nii endiste omanike õigusi kui ka maakasutajate huve. Sisuliselt andis õiguslikud raamid maade tagastamiseks, erastamiseks, munitsipaalomandisse ja riigi omandisse jätmiseks.

Maareformi on läbi viinud põhiliselt kohalikud omavalitsused ja Maa-amet mitmesuguste maareformi seaduse alusel kehtestatud kordade alusel. Oma roll on ka teistel institutsioonidel, sh maavalitsustel. Maavalitsused osalevad maareformis korraldavates ja järelevaatavates funktsioonides, millega tagatakse õiguspärane maaomandite tekitamine.

 

20 aastat on pikk aeg, mistõttu on põhjust heita korraks pilk olnule ja tänasele päevale.

 

Esialgu ei saanud maareform hoogu sisse. Puudusid vastavad rakenduskorrad, maakataster ja kinnistusamet olid moodustamata, omavalitsuste ja maavalitsuste vastav kaader oli kogemusteta, olukord oli harjumata jpm. Esimesed maade tagastamised hakkasid toimuma alles 1993. aastal. 1995. aastast oli juba võimalik maid ostueesõigusega erastada olemasolevate elamute ja rajatiste juurde, 1996. aastast kuni 2000 oli maareformi seaduse alusel võimalik maid osta ka enampakkumistel. Maade tagastamiste ja ostueesõigusega erastamiste tippaeg oli aastatel 1996-2003. Aastatel 2001- 2003 toimus vabade põllu- ja metsamaade väljaselgitamine, millele on järgnenud nende maade erastamine või kasutusvaldusesse andmine (põllumaad) põllumajandustootjatele. Alates 2003. aastast said põllumajandustootjad taotleda vaid kasutusvalduste seadmist riigi omandusse jäetavatele maadele. Tasapisi on vormistatud ka muid maid riigi omandisse, jätkuvalt toimub maade munitsipaalomandisse vormistamine.

 

Maareformi läbiviimine riigis on olnud väga mahukas ja kulukas. On väga vähe isikuid, kes ei ole pidanud selles protsessis ühel või teisel moel osalema. Kulukuse osas võib tuua ühe näite. Nimelt on ainuüksi Läänemaal riigi poolt makstud 11 milj krooni 39-le maamõõdufirmale 2219 tagastatud kinnistu mõõdistamistööde eest endistele maaomanikele ja nende lähisugulastele.

 

Keskkonnaminister on tunnustanud oma tänukirjaga Noarootsi valda ja Haapsalu linna tervikuna suure panuse eest maareformi läbiviimise eest, ning eraldi Marika Meistrit Noarootsi Vallavalitsusest ja Anu Ulmi Haapsalu Linnavalitsusest. Noarootsi vald on olnud maareformi lipulaev Läänemaal, sh oldi aktiivsed maade enampakkumiste läbiviimisel ja oldi edukad rannarootslaste integreerimisel. Haapsalu linn on omakorda paistnud silma hea töökorralduse ja sellest tuleneva tulemuslikkusega maareformi läbiviimisel. Tunnustamist väärivad ka teised omavalitsused, sh Risti, Martna ja Taebla vallad kohustundliku töö eest maareformi läbiviimisel.

 

Käesoleval ajal on riigis tervikuna reformitud ca 91% territooriumist 612 300 katastriüksusega, Läänemaal on vastavad näitajad 92% ja 27 665 katastriüksust. Nendel maadel reguleerib põhilisi maaga seotud suhteid asjaõigusseadus ja teised tavalised tsiviilseadused.

 

Läänemaal on kindla maaomanikuta veel ca 8% territooriumist, kujundlikult mõeldes on see siiski ühe valla territooriumi suurus, mis asub hajutatult üle terve maakonna. Maade tagastamine ja ostueesõigusega erastamine on praktiliselt lõppenud. Aktuaalne on veel nn “ribade” erastamine olemasolevate kinnistute juurde. Maa-amet jätab jätkuvalt maid riigi omandisse, milledest osa jääbki riigi omandisse, mittevajalikke maid aga müüb riigivaraseaduse alusel. Ka maavalitsus jätab maid vähemal määral riigi omandisse kasutusvalduse ja hoonestusõiguse seadmise eesmärgil. Ühte-teist tuleb teha veel ka omavalitsustel maade munitsipaliseerimise osas.

 

Ehkki maareform veel jätkub, võib siiski väita, et maareformi eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks, on üldjoontes täidetud. Probleeme ja tegemata töid on muidugi veel piisavalt. Tulipunktis on näiteks reformimata maade mitmekesised kasutamise taotlused, milledest paljusid ei ole võimalik rahuldada, sest seadusandlus ei võimalda seda. Lahendiks ongi ka nendele maadele võimalikult kiiresti omandi tekitamine, mis tõenäoliselt ja valdavalt saab toimuma lähititulevikus nende maade riigi omandisse jätmise teel keskkonnaministeeriumi poolt.

 

Aga mõnede omandisse jäetud maade puhul võib rääkida tinglikult ka nn “järelmaareformist”. Nimelt toimub juba riigi omandisse jäetud ja kasutusvaldusega koormatud maade erastamine kasutusvaldajate poolt. Peatselt võimaldatakse ka hoonestusõigusega koormatud riigimaade erastamist hoonestusõiguse omajatele. Paljud erastatud maad on koormatud hüpoteegiga riigi kasuks pikaajalise järelmaksu tasumiseks. Selliste kinnistute hulk väheneb, sest küllalt sageli on kasulik järelmaks tervikuna ära maksta koos hüpoteegi kustutamisega.

 

 

 

Jüri Indus

Lääne Maavalitsuse

maatoimingute talituse juhataja

 

 

PS Maareformi 20 aastapäevale pühendatud konverentsi ettekanded http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&menu_id=29&page_id=563&lang_id=1

Sündmuste kalender
Kõik kategooriad
Oota!
Tagasiside toimetusele