Läänemaa kodanikeühendused

Ühenduste arv seisuga 10.10.2009 Lääne maakonnas on 707 ja ca 22 seltsingut, suur osa neist (34%) on korteri- ja garaaziühistud, teine suurem ühenduste sektor on vaba aja veetmine, sporditegevus, huvitegevus, koolitus (29%). Kolmas osa ühendusest on eestkoste, sotsiaalvaldkonnas tegutsevad ning ametiühingud, ühiskondlike teenuseid pakkuvad seltsid. Neid on 14% kogu kodanikeühenduste arvust Läänemaal. Läänemaa Arenduskeskusel (LAK) on kontakt 90% huvitegevuse- ja külaseltsidega, LAKi teenuseid kasutab suuremal või vähemal määral 50% huviseltsidest ja pea 100% külaseltsidest.

Majandusaasta aruande on esitanud enamus ühendusi, aruande esitamata jätmise põhjuseks on tegevuse soikumine. LAK on korraldanud igal aastal majandusaasta aruande koostamise koolitusi, mis on parandanud majandusaasta aruande koostamise suutlikkust.

Ühenduste liikmeskonna keskmine suurus on hinnaguliselt 8-9 inimest. Teenuseid pakkuvaid seltse on endiselt vähe kuid huvi teenuste pakkumise vastu on kasvanud. Igapäevase tegevuse korraldamisega tuleb enamus ühendusi hästi toime. Sellele aitavad kaasa regulaarselt korraldatavad ajaga kaasas käivad koolitused. Projektide läbiviimise suutlikust võib hinnata keskmiseks. 

Arengukavad on olemas ca 35% ühendustest ning neid tehakse pidevalt juurde.

Peamistest finatseerimisallikatest on endiselt esikohal kohalike omavalitsuste (KOV) toetus, muud toetused ja sponsorlus. 

Toetusfondide abil viiakse ellu üksikuid projekte, mis võimaldavad ühendustel hankida endale vahendeid, kuid finatssuutlikust fondid oluliselt ei paranda. Tulud majandustegevusest ja liikmemaksud on ühenduste finatseerimise seisukohast muutunud olulisemaks kuna omavalitsused ei suuda enam endises mahus toetada.

Läänemaa ühenduste tegevust kajastatakse kohalikus meedias iga aastaga aina rohkem. Kohalikus lehes Lääne Elu ilmub keskmiselt ühenduste tegemistest 8-10 artiklit aastas.

Omavahel teevad tihedamat koostööd kindla valdkonna ühendused. Erinevate tegevusaladega mittetulundusühendustel (MTÜ) on seni puudunud huvi ja vajadus saada kokku ühise laua taga. 

Oluline ühenduste koostöökoht on MTÜ Kodukant Läänemaa (LEADER tegevusgrupp), mis ühendab endas kõigi kolme sektori esindajaid, sealhulgas 28 seltsi. Kodukant Läänemaa liikmeskond kasvab ja temast on kujunenud välja tugev Läänemaa ühendusi esindav katusorganisatsioon. 

Teine tugev ühendus on Läänemaa Rannakalanduse Selts, kes ühendab kõiki Läänemaa kalanduse ja merendusega seotud juriidilisi isikuid.

Turismi valdkonnas on loodud uusi ühendusi, mis hõlmavad mitmeid piirkondi maakonnas ning ühendusi, mis hõlmavad mitme maakonna piirkondi.

Ühendustevaheline koostöö toimib eelkõige kultuuri ja spordi valdkonnas, viies läbi maakonda haaravaid ühisprojekte. Koostööd on näha aina rohkem, seda tingib kindlasti vajadus väiksemate materiaalsete võimaluste tõttu.

Omavalitsused on ühendustele delegeerinud peamiselt ürituste korraldamist, vara haldamist, projektide läbiviimist, loomade varjupaiga teenuseid, koolituste korraldamist, sotsiaaltöö alaseid teenuseid, heakorratöid, lastehoiu ning huviringidega seotud teenuseid.


Omavalitsuste toetus ühendustele on:
Rahaline – kus seltsile antakse aastaks kindel rahasumma, mille eest saab ta oma tegevust korraldada. Võrreldes eelmise aastaga on võimalused tunduvalt vähenenud.

Projektipõhine – kus KOVid annavad seltsidele toetust teatud kindlate projektide elluviimiseks, selline praktika on olemas kõigis Läänemaa omavalitsustes, ainult toetuste määr on erinev. Alates mõnest tuhandest kroonist, lõpetades üle saja tuhande krooniste summadega.

Materiaalne toetus – kus omavalitsus annab seltsi käsutusse ruumid või mingi kinnisvara, sellist tegevust viljelevad kõik Läänemaa KOVid.

Koostöö eraettevõtetega toimib nendes valdkondades, kus on selleks tekkinud reaalne vajadus. Eraettevõtted on MTÜ-de poolt pakutavate teenuste ostjateks. Ettevõtete katusorganisatsioonid on MTÜ-d. Reeglina toetavad ettevõtjad seltse erinevate materjalidega või teenustega, rahalist toetust tuleb harva ette.

 

Läänemaal tegeleb ühenduste nõustamisega kaks asutust:
Läänemaa Arenduskeskus
MTÜ Kodukant Läänemaa
Lingid


12. jaanuar 2010
Tarvo Pikkaro
Läänemaa Arenduskeskuse
mittetulunduühingue konsultant
tarvo[at]lak.ee


KOOS LOOME TURVALISEMA LÄÄNEMAA

Kogukonna turvalisuse tagamisel on politseile olnud aastaid suureks abiks abipolitseinikud, keda praegu on Läänemaal 24. Need on aktiivsed inimesed, kes korrakaitselistes tegevuses osalevad igapäevakohustuste ja -tegemiste kõrvalt. Need tublid inimesed hoolivad oma piirkonna turvalisusest ja ei oota, et keegi turvalisuse looks, vaid panustavad selle loomisesse ise. Põhiliselt kaasame abipolitseinikke patrulltegevustel, aga ka ennetusürituste läbiviimisel ning suurüritustel korra valvamisel. Tublimaid abipolitseinikke on alati meeles peetud ja neid on omavalitsuste poolt tunnustatud. 

Vaatamata sellele, et abipolitseinike arv on kasvanud, ei ole kõikides Läänemaa valdades veel abipolitseinikke. Ideaalis võiks olla igas külas inimene, kes teab ja oskab nõustada oma inimesi, kuidas erinevates situatsioonides tuleb tegutseda. Ootame oma ridadesse aktiivseid kodanikke, kellel on soov panustada oma kogukonna turvalisusesse. Abipolitseinikuks saavad astuda kõik, kes vastavad uue abipolitseiniku seadusega seatud nõuetele, mille leiad abipolitseinike veebilehelt www.abipolitseinik.ee.  

Lisaks õigetele väärtushinnangutele peavad abistajad olema hea tervise ja füüsilise vormiga, et nad ise ei satuks abivajaja rolli. Abipolitseiniku kandidaadid alustavad esimese astme koolitusega, nad saavad endale vormiriietuse ja teenistuseks vajalikud erivahendid.

Kõik, kel on huvi oma kogukonna turvalisusele kaasa aidata, on oodatud. Kui otsustate kaas lüüa, siis info saamiseks palun ühendust võtta Haapsalu politseijaoskonna abipolitseinike grupijuhi Andrus Kleemaniga telefonil 473 2831 või e-posti vahendusel andrus.kleeman@politsei.ee

Sündmuste kalender
Kõik kategooriad
Oota!
Tagasiside toimetusele