Läänemaa on kõige kaitstum maakond — kaitsealade kogupindala moodustab maakonna kogupindalast 23%. Koos Natura 2000 hoiualadega on kaitse all 29% territooriumist.

Matsalu Rahvuspark

Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu Rahvuspargiks.

* Vormsi maastikukaitseala
* Osmussaare maastikukaitseala
* Lihula maastikukaitseala
* Läänemaa Suursoo maastikukaitseala
* Nõva maastikukaitseala
* Salajõe maastikukaitseala
* Tuhu maastikukaitseala
* Silma looduskaitseala- loodud rändlindude kaitseks
* Laelatu-Puhtu looduskaitseala- liigirikkus on võtmesõnaks
* Marimetsa looduskaitseala
* Nehatu looduskaitseala
* Leidisoo looduskaitseala

Veebikaamerad:
Merikotka pesakaamera

Loodushariduslik tugikeskus

RMK Nõva Looduskeskus
Peraküla, Nõva vald, 91111 Läänemaa
Tel 508 1180



Matkarajad looduskaitsealadel

Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igas vanuses vandersellile, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad.

Penijõe matkarada
Raja alguspunkt on Penijõe parklas ja raja läbimiseks on võimalik valida nelja marsruudi vahel (3,6 km, 4,7 km, 6 km või 7 km). Rada on kasutuses mitmete õppeprogrammide läbiviimisel, vee-elustiku uurimiseks on õppetiik Penijõe vasakul kaldal. Matkarajal asuvast 8m kõrgusest tornist on hea jälgida roostikus elutsevat linnustikku (roo-loorkull, hüüp jpt.), rajale jäävad Lääne-Eestile tüüpilised loopealsed (alvarid), Viita puisniit ja Saare mägi. Näha saab kobraste pesakuhilaid ja tegutsemisjälgi.


Suitsu matkarada

Rada asub Kirikukülas Matsalu metsas ja kulgeb paralleelselt Suitsu jõe luhaniiduga. Laudrada (800m) algab Suitsu vaatetorni (kõrgus 21 m) juurest, läbib sanglepalodu ja viib välja luhaniidule. Matkarajal on kõige huvitavam liikuda varahommikul või siis hilisõhtul, kui on loomade tegutsemise aeg, näha võib kitsi, põtru ja metssigu, kuulda kassikakku, metskurvitsat ja hüüpi.


Salevere matkarada
Salevere Salumägi on Läänemaa looduskaunimaid paiku, seda eriti kevadel, nurmenukkude ja maikellukeste õitsemise ajal, kuid omanäoline on sealne loodus igal aastaajal. 1,5 km pikkune matkarada läheb läbi kadakase loopealse, edasi piki pangaserva kuni astanguni (kõrgus 5m) ja jätkub laudteena, mis lõpeb Silmaallika juures. Salumäe jalamil kasvab liigirohke laialehine mets, kuulda võib tüüpilisi lehtmetsa linde – metsvinti, salu-lehelindu, peoleod. Salumäel on ka muinaslinnuse jäänused, näha saab madalat linnusevalli.
 

Näärikivide õpperada
Piirkonna suurima rändkivide kolmiku, Näärikivide, järgi nime saanud õpperada asub Matsalu lahe lõunakaldal Metskülas. Rada saab alguse Metsküla - Saastna tee äärest ja kulgeb otse üle rannaniidu Näärikivideni, pikkuseks vaid 400m. See on suurepärane koht rannaniidu elustiku ja taimestiku tundmaõppimiseks, kuid tuleb meeles pidada, et lindude pesitsusajal (jääminekust kuni 1. juulini) on rannaniidul viibimine keelatud.


Kiideva – Puise matkarada
Rada (pikkus 5 km) asub Matsalu lahe põhjakaldal ja jälgib kunagi kasutuses olnud vankriteed, mis ühendas Kiideva ja Puise külasid. Raja põhiosa moodustab 2,6 km pikkune lõik Kalaküla poolsest alguspunktist läbi salumetsa ja taastatud puisniidu kuni Lõpre tammeni, mis on siinse kandi kõige suurem põlispuu.
Tammede läheduse võib leida kasvamas tamme-kivipuravikku ja ebahariliku välimusega tanuseent, kuulda võib metsas kodukaku huikeid ja musträhni valju häälitsust.

Vaatlustornid looduskaitsealadel:
Matsalu Rahvuspargis on 6 linnutorni (Keemu, Haeska , Suitsu, Penijõe, Kloostri ja Jugassaare) ja kaks vaateplatvormi (Kiideva platvorm e Priskuse tornike ja Rannajõe platvorm, mis on kaldteega - sinna saab minna ka ratastooliga).
Lisaks on olemas vaatlustornid Lihula ja Tuhu raba ääres (renoveerimisel) ning Puhtu poolsaarel. Kloostri, Keemu, Tuhu ja Jugassaare tornini saab sõita auto või bussiga, teisteni jõudmiseks tuleb teha jalgsimatk. Haeska, Penijõe, Keemu ja Suitsu torni juures on ka piknikulauad, kus võite kaasavõetud toiduga keha kinnitada.

Käitumisreeglid

Liikumine looduses:
· Erateed ja –rajad on päikesetõusust loojanguni avalikuks kasutamiseks. Mujal (va õue- ja aiamaal) tohib viibida, kui omanik seda keelanud ei ole. Riigi metsamaal viibimiseks piiranguid pole.

· Mootorsõidukitega tohib liikuda vaid üldkasutatavatel teedel, muudel teedel tohib liikuda jalgsi või jalgrattaga.

· Telkida ja lõket teha on lubatud ainult selleks ette nähtud ja tähistatud kohtades. Eramaal laagrisse jäämiseks tuleb luba küsida maaomanikult.

· Kallasrajal (mere kaldal 10 m veepiirist) viibimine on lubatud ööpäevaringselt.

· Kalapüük on lubatud üldises korras vastavalt kalapüügieeskirjadele. Lihtkäsiõngega võib kalastada kõikjal, va kaitsealad. Kaitsealadel tohib kala püüda vastavate lubade alusel.

· Veekogudel ei ole lubatud sõita kalade kudemis- ja lindude hulgalise pesitsemise paikadesse.

· Jahipidamine on Eestis korraldatud seadusega, see ei kuulu igaüheõiguse alla.

· Loomade ja lindude häirimine seda eriti nende sigimis- ja pesitsuspaikades, nende pesade rikkumine, samuti kaitsealuste taimede korjamine ja kahjustamine on keelatud.

· Koeraga lõib looduses liikuda vaid teda lõas pidades, välja arvatud jahi ajal.

· Prügi pane prügikasti või võta endaga kaasa.

Looduses võib:
· liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskadel, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud;

· viibida kõikjal, kus on lubatud liikumine;

· korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduakaitseall;

· kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel.

Looduses ei või:
· liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju;

· süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata;

· pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega;

· vigastada puid ja põõsaid;

· häirida kohalike elanike kodurahu;

· kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul viisil;

· kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike;

· kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud;

· saastada loodust.

Loodusretked

Eestimaa loodusel on meile palju pakkuda. Kohalikel giididel samuti.

Estonian Nature Tours on  Eestis ainulaadne vaid linnuvaatlus- ja õppereisidele spetsialiseerunud reisikorraldaja, kes tegutseb juba mitmeid aastaid edukalt ka välisturul. Meie teenus on vastutustundlik ja säästev ning suunatud aastaringselt kõigile neile, kes looduses liikudes ümbertoimuvast rohkem teada soovivad. Reiside eesmärgiks on mõõduka inimtegevuse tagajärjel säilinud looduspärandi tutvustamine, ökoloogilise mõtteviisi ja looduse tunnetuse kujundamine ning kohaliku turismiteenuse väärtustamine. Reise juhivad kohalikud giidid – enamasti bioloogid või looduskaitsespetsialistid. Vajadusel abistavad toitlustamise, majutuse ja transpordiga.

Korraldavad reise looduskaitsealadele, linnuvaatlusretkesid, kanuumatkasid, firmaüritusi-seminare.

Täiendav teave:
Estonian Nature Tours
Linnuse tee 1, 90303 Lihula
tel 47 782 14 või 53 496 695
info[at]naturetours.ee
http://www.naturetours.ee



Sündmuste kalender
Kõik kategooriad
Oota!
Tagasiside toimetusele