JALUTUSKÄIK HAAPSALUS


Jalutuskäik Haapsalus algab piiskoplinnusest (19), mis on üks paremini säilinud linnuseid Eestis. 13. sajandi lõpust 1559. aastani asus siin Saare- Lääne piiskopkonna keskus. Linnuseõue ümbritseb 803m pikkune ringmüür. Linnuse vanimad osad on 1270. aastatel valminud väike linnus ja väga hea akustikaga toomkirik.

Kiriku ristimiskabeli aknale ilmub täiskuu ajal naisekuju- Valge Daam. Legendi järgi on Valge daam kloostriseaduse rikkumise tõttu kabeliseina müüritud neiu. Linnuse kellatornist avaneb parim vaade Haapsalule ja selle ümbrusele. Linnuses tegutseb muuseum ja kohvik, seal korraldatakse kontserte ja etendusi.

Linnuseesine plats oli linna kunagine turuplats, kust saavad alguse linna vanimad tänavad. Turuplatsi juures asub 18. sajandil ehitatud linna raekoda (17). Praegu asub raekojas Läänemaa muuseum. Muuseumi taga paistab Haapsalu linnakirik- Jaani kirik (16). 15. sajandil kaubaaidast ümber ehitatud kirik eristub teistest oma põhja-lõuna suunalise asendi poolest. Kiriku sisustusest väärivad tähelepanu 5meetri kõrgune kivialtar (1630) ja puust kantsel (1707). Altariesist põrandat katavad hauaplaadid.

Raekoja juurest jätkub jalutuskäik mööda Linda tänavat. Linda ja Rüütli tänava ristil asub Peetri maja, kus olevat 1715. aastal peatunud vene tsaar Peeter I. Selle külaskäiguga on seotud mitu legendi, mis elavad haapsallase mälus edasi.

Väike kollane maja Peetri maja kõrval on kunstnik Ilon Wiklandi lapsepõlvekodu. Ilon Wikland on tuntuks saanud oma illustratsioonidega enam kui kolmekümnele Astrid Lindgreni raamatule. Kunstnik oli lapsepõlves sageli Haapsalus oma vanavanemate juures, 1944. aastal lahkus ta 14-aastasena siit Rootsi. Iloni lapsepõlvekodu kõrvale jääb Maarja Magdaleena kirik (13), mille avamisel viibis ka Tsaar Aleksander I.

Mere poole jalutades jõuame mereäärsele jalutusteele Suurele Promenaadile, mis kuni II maailmasõjani oli Haapsalu suvituselu keskus. Promenaad, mis algab kunagise tähtsaima ujumispaiga Aafrika rannaga, on rajatud merre 19. sajandi keskel. Promenaadil asub skulptor Roman Haavamäe loodud mälestusmärk Eesti esimesele professionaalsele heliloojale Rudolf Tobiasele (12) (1873-1918) ja sama autori tehtud päikesekell (11).

Promenaadil paikneb ka suverestoran Kuursaal (10) koos kõlakojaga. 1898. aastal valminud puitspitsiline kuursaal tegutseb tänapäevalgi restoranina.

Kuursaali lähedal on Haapsalu kuurorti rajaja Carl Abraham Hunniuse (9) (1797-1851) mälestusmärk. Maakonnaarstina töötanud Hunnius oli esimene, kes märkas, et kohalikud elanikud kasutavad oma tervisehädade leevendamiseks meremuda, ja hakkas muda omadusi teaduslikult uurima. 1825. aastal rajati Hunniuse eestvedamisel Haapsallu esimene mudaravila.

Suur Promenaad läheb üle Šokolaadi Promenaadiks, mis lõpeb helilooja Pjotr Tšaikovski mälestuspingiga (6). 1867. aasta suvel Haapsalus puhanud helilooja armastas pingi asukohas imetleda päikesetõusu.

Mälestuspink asub Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse (8) kõrval, millest üle tee paikneb üks Haapsalu mudaravilatest- tervisekeskus Laine (7). Tervisekeskuse ees, Väikese viigi kaldal, on Juhan Raudsepa skulptuur Kepimurdja, mis sümboliseerib Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi.

Mööda Sadama tänavat edasi jalutades möödume kunagisest sanatooriumihoonest ja jõuame päris tänava lõpus asuva Rannarootsi Muuseumini (2). Enne II maailmasõda oli Haapsalu rannarootslaste pealinn.

Väikese viigi äärde tagasi jõudes jätkame jalutuskäiku mööda viigiäärset jalutusteed. Veekogu vastaskaldal paistab helilooja Cyrillus Kreegi mälestussammas (4) (1889-1962), mis asub helilooja kunagise kodumaja ees.

Väikese viigi kaldal möödume Bernhard Laipmani mälestussambast. Laipman oli 1905. aasta rahutuste ajal talumeeste eestkostjaks vaidlustustes mõisnikega ja teenis selle eest surmanuhtluse.

Viigi ääres pöördume Ehte tänavale ja sealt Weidemanni tänavale, mis on nime saanud seal elanud keeleteadlase Ferdinand Johann Weidemanni (1805-1887) järgi. Samal tänaval, lasteraamatukogu hoovil, asub Ilon Wiklandi järgi nime saanud laste mänguväljak Iloni aed. Hoonelt leiame aga Venemaa välisministri ja riigikantsleri Aleksander Gortšakovi mälestustahvli, kes olevat seal 1798. aastal sündinud.

Möödume Weidemanni gümnaasiumi (21) hoonest, kus on kooli peetud 200 aastat. Kooli vanim, Kalda tänava poolne osa, on ehitatud 18. sajani lõpus, uusim, Weidemanni tänava poolne, aga 1928. aastal. Mõne aasta eest sai koolimaja juurdeehitise- spordisaali, mis on üks modernsemaid spordirajatisi linnas. Tänava lõpus paistab taas meri ja jalutuskäik jätkub mööda Õhtu kallast. Kaldapealsel on Haapsalus elanud luuletaja Ernst Enno (35) nimeline park ja mälestussammas.

Luuletaja mälestussamba juurest juba paistab üks Haapsalu pärlitest- raudteejaam (42). 1907. aastal valminud esinduslik jaamahoone ehitati tsaariperekonna vastuvõtuks ja oli ehitamise ajal Põhja- Euroopa pikima katusealuse perrooniga (216m). Raudteejaamas asub ka Eesti Raudteemuuseum. Raudteejaamast võib edasi jalutada Paralepa metsa ja randa (32), kus asub ka tervisekeskus Fra Mare (33), või suunduda mööda Jaama tänavat tänasesse linnakeskusesse.

Vaata Läänemaa kaarti SIIT
Vaata Haapsalu kaarti SIIT

Siit leiad andmebaasi Läänemaa vaatamisväärsuste kohta:

Maakonna vaatamisväärsused

TEEKONNAD

Teekond 1: Haapsalu-Lihula-Virtsu
Teekond 2: Haapsalu-Risti-Koluvere-(Kullamaa)-Rapla
Teekond 3: Linnamäe-Taebla-Haapsalu
Teekond 4: Nõva-Põõsaspea (Spithami)
Teekond 5: (Tallinn)-Risti-Haapsalu-Rohuküla
Teekond 6: Põõsaspea-Rooslepa-Linnamäe
Teekond 7: Vormsi saar
Sündmuste kalender
Kõik kategooriad
Oota!
Tagasiside toimetusele